neljapäev, 15. detsember 2011

Turvaliselt Internetis

See postitus mul samuti puudub, sest ma ei jõudnud seda tunnis valmis.
Tunnis me pidime läbi lugema materjali leheküljelt http://www.peremeedia.ee/?id=10470 ja vastame küsimustele.

1.Kuidas sa saaksin Internetis ennast turvalisemalt tunda?
Ma ei avalda internetis oma isikuandmeid. Isikuandmete hulka kuuluvad nimi, telefoninumber, aadress, e-postiaadress, kooli asukoht, vanemate töökoha aadress/telefoninumbrid, pangakonto paroolid, minu ja minu lähedaste pidid. Kõik see puudutab ka minu sõprade ja lähedaste infot.
Internetis kasutan alati varjunime, mis minu kohta isiklikku infot ei anna.

2.Kuidas käituda suhtlusportaalides?
- Ära vasta ebameeldivatele või sündsusetutele kommentaaridele. Sõpradega tšättides vasta läbimõeldult. Tea, et igaüks võib teie juttu lugeda.
- Lisa oma sõbralisti vaid inimesi, keda Sa päriselt tunned. Oluline ei ole, kui palju inimesi Sa enda sõbralisti suudad lisada, vaid see, kui palju Sul tegelikult on tõelisi sõpru.
- Mõtle, enne kui midagi postitad! Pea alati meeles, et internet on avalik koht ning kõik Sinu postitused on kättesaadavad!

3.Milliseid lasteajakirju saab internetis lugeda, milline neist meeldim Sulle kõige enam ja miks?
Lasteajakirjad mis toimivad internetis on näiteks Spunk, Täheke, Delfi noortekas, Semu, Hea laps ning Taliinna keskraamatukogu lasteleht. Enda lemmikut lastelehte mul pole, kuna mina selliseid asju ei loe.

4.Kuidas pead hoidma oma mobiiltelefoni?
- Mõtle enne kui võõrale oma telefoninumbri avaldad!Võõras inimene võib seda kurjalt ära kasutada.
- Ära hoia oma telefonis väga isiklikku infot!Hoolitse selle eest, et Sinu telefonis ei oleks salvestatud isiklikke andmeid ja fotosid nagu näiteks oma e-posti salasõnad, pangakoodid ja igasugused muud paroolid ja koodid. Kui Sinu telefon peaks kaduma või varastatama, ei pääse keegi kolmas Sinu teistele andmetele ligi.
- Ära kanna mobiiltelefoni kohas, kus võõrad ta kergesti ja Sulle märkamatult kätte saavad.Koti välimine tasku, eriti kui ta pealt kinni ei käi, lahtised taskud rõivastel ja mujal on halvad kohad. Sealt võib telefon ka ise kergesti välja kukkuda ning lisaks on ta ka kerge saak varastele.
- Püüa vältida telefoni väljavõtmist tänaval ja ühistranspordis.Kurjategijad võivad näha Sinu telefonis kerget saaki ning Sulle järgnedes telefoni ära võtta. Helistamiseks astu seepärast parem sisse mõnda poodi või seisatu bussipeatuses, kus on ka teisi inimesi. Pärast kõne lõppu pane telefon korralikult ära.
- Kui võõras inimene küsib, kas Sul on telefon ja kas ta võib seda kasutada, vasta eitavalt.Võib-olla tundub Sulle nii käitudes ülekohtune, kui Sa ei aita? Aga usu, tõeliselt hättasattunud inimesed ei pöördu abipalvega lapse, vaid teiste täiskasvanute poole. Sinu käest telefoni laenuks küsija võib olla halbade kavatsustega ning Sinu telefoniga lihtsalt minema jalutada.
- Ära jäta oma telefoni klassis vahetunniks lauale või garderoobis jopetaskusse.Kurb, aga ka Sinu klassis võib olla keegi, kes ei suuda ahvatlustele vastu panna ja varastab Sinu telefoni ära. Samuti võib keegi omapäi jäetud telefoniga teha halba nalja, helistades kallitele numbritele või saates Su tuttavatele Sinu nime alt inetuid sõnumeid. Maksma ja tuttavatega suhteid klaarima pead aga jääma Sina.
- Ära laena oma telefoni teistele.
- Väga lihtne on teistel Sinu telefoniga näiteks saata kellelegi ebameeldiv sõnum või tellida helin, foto jne., mille eest Sina pead pärast vastutust kandma ja tasuma.

5.Mis on küberkiusamine? Kuidas ära tunda küberkiusamist? Mida teha kui sind kiusatakse?
Kuidas ära tunda küberkiusamist?

- Ähvardavate, õelate e-mailide, tekstisõnumite jne korduv saatmine.
- Personaalse või isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine.
- Eksponeerides end kellegi teisena (murdes sisse tema elektroonilisse kirja kasti) ebaõigete e-kirjade, sõnumite saatmine).
- Interneti keskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks.
- Tavaliselt on kiusajaid, ähvardajaid mitu.


Mida teha kui sind kiusatakse?

- Vaheta meiliaadress, sulge konto.
- Ära näita oma salasõnu ega usalda võõrastele mobiilinumbrit.
- Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata! Näiteks vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile.
- Ära muutu ise ohvrist kiusajaks!

Esimesed tunnid informaatikas

Minul puudub esimene postitus, sest ma puudusin sel korral tunnist.
Esimeses tunnis pidi tutvuma arvutiklassi kodukorraga ja tegema endale kasutaja gmailis, kuna see oli minul olemas ei pidanud ma seda tegema.

Teises tunnis õppisime tegema korralikult ajaveebi ehk blogi.

teisipäev, 13. detsember 2011

Veebipõhine tekstitöötlus keskkond

Mina analüüsisin tekstitöötluskeskkonda Google docs.
Mina võtsin tekstitöötlus keskkonnaks Google docsi.
1. Kas keskkonnas saab luua tekstidokumenti?
Jah saab, logides Google kasutajaga sisse, ilmub ülemisse vasakusse nurka kiri "Create" ning seejärel ilmub loend, kust tuleb valida "Document"
2. Kas keskkonnas saab dokumendile pilti lisada?
Jah saab, peale documendi avamist ilmub paber ning selle kohale tööriistariba. Tööriistaribalt tuleb valida väike hall pilt kus peal on mäed. Siis tuleb ette uus aken, mille keskel on kirjas "choose an image to upload"
3. Kas keskkonnas saab dokumenti salvestada?
Jah saab, iga natukese ajatagant salvestab Google docs is sinu dokumendi ära.
4. Kas keskkonnast saab dokumenti arvutisse salvestada?
Ei saa.
5. Kas keskkonnast saab dokumenti embedida teise keskkonda?
Ei saa.
6. Kas keskkonda saab arvutist dokumenti laadida?
Ei saa.
7. Kas keskkonda laetud dokumenti saab töödelda ja salvestada?
Jah saab, dokumenti on võimalik uuendada iga hetk, ning peale uuendamist salvestab Google docs vana dokumendi üle.